Valdkonna olukorra sooline analüüs

Olukorra analüüsi eesmärk on määratleda nii täpselt kui võimalik tegelik olukord valdkonnas, millesse poliitika kujundamisega sekkuda soovitakse. Täpsemalt hõlmab see probleemist ja seda ümbritsevast taustsüsteemist aru saamist ning sihtgruppide määratlemist, kelle olukord sekkumise tagajärjel peaks paranema.

Olukorra analüüsi tulemusena tuvastatakse ja piiritletakse valdkonna probleemid ning esitatakse nendega tegelemise põhjendused. Peale probleemi sisulise kirjeldamise tuleks probleemi määratlemisel esitada ka statistikat ja uuringute tulemusi, et luua alus mõjude analüüsiks. Kavandatav poliitika peab tooma samaväärset kasu nii meestele kui ka naistele.

Et poliitiliste otsuste mõju meeste ja naiste eludele ning sugudevahelistele suhetele saaks hinnata, on vaja valdkonna olukorda analüüsida sugude kaupa ja teha kindlaks, millised erinevused meeste ja naiste olukorras (nn soolised lõhed) käsitletavas tegevusvaldkonnas esinevad. Sealjuures tuleks analüüsida erinevusi meeste ja naiste olukorras ka detailsemalt vanusegruppide, rahvuse jt tunnuste kaupa, sest näiteks võib erinevus meeste ja naiste olukorras esineda ainult teatud vanusegrupis jmt.

Näiteks võib nooremas vanusegrupis olla autojuhtimisoskusega isikuid naiste ja meeste hulgas enam-vähem võrdselt, seevastu eakate hulgas on autojuhtimisoskusega naiste osakaal oluliselt väiksem.

Soolise ebavõrdsuse märkamine ja ebavõrdsuse põhjuste analüüs on esimesed olulised sammud, millest tuleb soolõime strateegia rakendamist alustada.

Näiteks kavandades vaesuse vähendamise poliitikat, tuleks arvestada, et naiste sissetulek on sageli väiksem kui meestel; naised moodustavad enamiku üksikvanematest; naiste suhtelise vaesuse määr on suurem kui meestel ja eriti vanemas eas ning naised elavad üldiselt kauem kui mehed jmt. Neid teadmisi tuleks uurida ja analüüsida konkreetse sekkumisvaldkonna kontekstis.

Kõigepealt tuleb välja selgitada, kust on võimalik leida informatsiooni meeste ja naiste olukorra kohta konkreetses valdkonnas. Kas soo alusel eristatud statistika ja soopõhised uuringud on olemas ja kättesaadavad?

Vastuseid tuleb otsida järgmistele küsimustele:

  • mida me teame?,
  • mida me ei tea?,
  • kuidas on juba sekkutud?,
  • millist sekkumist plaanitakse? jmt.

Meeste ja naiste olukorra analüüsimisel tuleks vaadata nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid andmeid. Andmeid meeste ja naiste olukorra kohta erinevates valdkondades leiab ka Statistikaametist, Eurostatist ja ka valdkondlikest andmebaasidest (nt Tervise Arengu Instituudi terviseandmete andmebaas, Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti hariduse infosüsteem EHIS jmt). Võimaluse korral tuleb olukorra kirjeldamisel kasutada vastavas valdkonnas soolise võrdõiguslikkuse mõõtmiseks väljatöötatud indikaatorite andmeid (nii Eestis kui ka Euroopa Liidus). Näiteks Euroopa Liidu tasandil on töötatud välja indikaatorid Pekingi tegevuskava eesmärkide saavutamise mõõtmiseks.

Näiteks soolise palgalõhe indikaator, naiste ja meeste oodatav eluiga, kuni 6aastaste väikelastega vanemate sooline hõivelõhe jt. .

Kui poliitika kavandamiseks on vaja eelnevalt läbi viia uuringuid, siis tuleks uuringu lähteülesannet kavandades sinna kindlasti sisse kirjutada tingimus, et uuringu tegemisel tuleb koguda ja esitada andmed ja uuringu tulemused meeste ja naiste kohta eraldi, sh tuua välja soolised lõhed. Loe edasi, kuidas hinnata uuringu sootundlikkust.

Olukorra analüüs on soolõime strateegia rakendamise kõige olulisem osa, kuna selle ja soolise võrdsuse eesmärkide võrdleva analüüsi alusel määratakse probleemid, millega hakatakse riiklikul tasemel edasi tegelema. Selleks, et olukorra analüüsimisel oleks arvesse võetud ka meeste ja naiste erinev ühiskondlik staatus ja erinevad vajadused, on vaja kõigil juhtudel, kus vähegi võimalik, eristada ja võrrelda andmeid meeste ja naiste kaupa. See annab võimalusi saada teada, kuidas ressursid ja ligipääs naiste ja meeste lõikes jaotuvad. Kui selgub, et andmeid meeste ja naiste olukorra võrdlemiseks ei ole piisavalt, tuleks lisaks kavandada ka meetmeid soopõhiste andmete kogumiseks. Universaalsete kategooriate, nagu „inimesed”, „elanikud”, „noored” jmt asemel tuleks kasutada kategooriaid „naised ja mehed” / „poisid ja tüdrukud”, et suunata tähelepanu ühiskonnas eksisteerivale kahele suurimale sotsiaalsele rühmale ja erinevustele nende olukorras ja vajadustes.

Et meetmeid sihtgruppide vajadustega paremini sobitada, tuleks peale sookategooriate appi võtta ka teised kategooriad, nagu vanus, rahvus jmt. Esilekerkinud soolise ebavõrdsuse probleemide tähtsusjärjekorda seadmisel on abiks nii riiklikud soolise võrdõiguslikkuse edendamise strateegiad ja arengukavad kui ka Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakt (2011–2020) ning Euroopa Komisjoni töödokument „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015”.

Vabariigi valitsus on 2012. aasta juulis kinnitanud tegevuskava palgalõhe vähendamiseks. Seega peaks meetmete kavandamisel ühtlasi kaaluma ka võimalusi palgalõhe vähendamisse panustamiseks.