Mõju olulisuse hindamine

Kui seos valdkonna ja soolise võrdsuse kui läbiva teema vahel on tuvastatud, tuleb järgmise sammuna hinnata, kui oluline on konkreetse programmi või meetme mõju soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi poole liikumisel.

Oluliste mõjude avaldumist analüüsitakse põhjalikult poliitika või meetme edasise väljatöötamise käigus, väheolulised mõjud võib jätta analüüsimata. Samas, kui väljatöötamise käigus selgub, et algselt peeti teatud valdkonna mõjusid ekslikult väheolulisteks, siis tuleks neid mõjusid vaatamata algsele hinnangule ikkagi analüüsida. Kõikide mõjude avaldumist tuleb analüüsida mõjude alavaldkonna tasemel, st hinnatakse ka soolise võrdõiguslikkuse (naiste ja meeste olukord ühiskonnas ning sugudevahelised suhted) mõju olulisust.

Nii nagu kõigi teiste mõjude puhul, tuleb meeste ja naiste võrdsusele avalduvate mõjude olulisuse hindamiseks kasutada nelja kriteeriumit:

  • mõju ulatust,
  • mõju sagedust,
  • mõjutatud sihtrühma,
  • ebasoovitavate mõjude riski.

 

Mõju ulatus on

  • suur, kui sihtrühma senine toimimine võib muutuda märkimisväärselt võrreldes varasemaga ning mõju eeldab sihiteadlikku kohanemist;
  • keskmine, kui sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi;
  • väike, kui sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks.

Kui ettepanek on seotud naiste ja/või meeste ühiskonnaelus osalemise ning õiguste ja ressursside jagamisega kahe suurima sotsiaalse grupi vahel, siis on mõju ulatus suur. Kui kavandatav meede või tegevus käsitleb valdkonda, kus meeste ja naiste vahel on märkimisväärsed erinevused, siis on alati oluline hinnata selle meetme või tegevuse soolist mõju.

Näiteks kui meede või tegevus on suunatud hariduse-, tervishoiu-, sotsiaal-, tööturu- või regionaalvaldkonnale.

 

Mõju avaldumise sagedus on

  • suur, kui mõjutatud adressaat puutub muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt või reeglipäraselt ja tihti (nt iga päev);
  • keskmine, kui kokkupuude on regulaarne või reeglipärane, aga mitte igapäevane;
  • väike, kui kokkupuude on ebaregulaarne, juhuslik ja harv.

Näiteks kui kavandatav programm või meede mõjutab naiste või meeste igapäevaelu, siis on mõju avaldumise sagedus suur.

Mõjutatud sihtrühma suurust hinnates tuleb esmalt määrata erinevad sihtrühmad, kellele mõju avaldub. Mõju olulisuse hindamisel analüüsitakse sihtrühma suhtelist suurust, võrreldes seda kõigi samasse gruppi kuuluvate subjektidega Eestis.

Reeglina on otsuste sooline mõju oluline, kui ettepanek, meede või tegevuskava on suunatud rohkem kui ühele elanikkonna rühmale, kuna see toob sageli endaga kaasa ressursside ümberjaotamise. Tegelikkuses jagatakse vahendeid meeste ja naiste vahel tihti ebavõrdselt.

 

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Hinnata tuleb kaasnevate mõjude toimet sihtrühmadele. Kas tegemist on

  • negatiivse (koormav, piirav jne) või
  • positiivse (kergendav, vabastav jne) toimega mõjudega.

Hinnata tuleb õigusakti või meetme potentsiaalset mõju soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Eesmärk on tagada negatiivse iseloomuga mõjude põhjalikum analüüs, kuna koormavate regulatsioonide loomise õigustamiseks peavad olema kaalukad argumendid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on suur, kui mõjuvaldkonnas sihtrühmadele kaasnevad mõjud on selge negatiivse iseloomuga ning kui on oht, et programmi või meetme rakendamise tulemusena taastoodetakse soolist ebavõrdsust. Risk on keskmine, kui kaasnevad mõjud on pigem negatiivse iseloomuga, ja väike, kui negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad või on vähesed.

Näiteks on meetme eesmärk saavutada, et õpikäsitlus haridusasutuses on isikukeskne, loovust ja innovaatilisust arendav, haridus on tugevamalt seostatud teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega ning noored on aktiivsed ja ettevõtlikud.

Kui meetme rakendamisel aga ei vaidlustata soostereotüüpidel põhinevaid hoiakuid ja uskumusi, mis takistavad poiste ja tüdrukute isiklikku arengut ning oma potentsiaali täielikku ärakasutamist ja ei toetata õpilasi nendes ainetes ja teemades, milles nad oma soogrupi esindajatena end ehk ebakindlamalt tunnevad (näiteks poistel sotsiaalsete võimekuste ja tütarlastel enesejulguse- ja teadlikkuse ja eksperimenteerimise julguse soodustamine sh reaalainetes), siis on mõju soolise võrdõiguslikkuse edendamisele negatiivne, sest tegelikkuses jätkatakse iganenud soostereotüüpide taastootmist.