Miks on vaja püüelda naiste ja meeste suurema võrdsuse poole?

Sooline võrdõiguslikkus on demokraatliku ühiskonna arengu eesmärk, üldine hüve ja sotsiaalse õigluse küsimus. Ühiskonna sooline kihistumine takistab tasakaalustatud inimarengut ja viib inimõiguste rikkumiseni.

Meeste ja naiste võrdne kohtlemine on Euroopa Liidu üks põhiväärtusi ja kõiki tegevusi läbiv keskne põhimõte (vt Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8). Euroopa Liidu liikme ja demokraatliku riigina on Eesti võtnud endale kohustuse tagada oma seaduste ning riikliku poliitikaga naiste ja meeste võrdne kohtlemine ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust.

Hoolimata sellest, et 2014. aasta maikuus täitus Eestis juba kümme aastat ajast, mil soolise võrdõiguslikkuse seadus kehtima hakkas, oleme me sugude tegeliku võrdsuse saavutamisel alles poolel teel. Seda näitas 2013. aasta juunis avaldatud Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks. See on tööriist, millega mõõdetakse, kui lähedal ollakse Euroopa Liidus soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas püstitatud eesmärkide saavutamisele. Indeksi eesmärk on mõõta soolist võrdõiguslikkust nendes valdkondades, mis on välja toodud Euroopa Liidu strateegiates ning on olulised püstitatud eesmärkide saavutamiseks.

Kuigi seadustega kehtestatud tingimused näivad olevat kõigile ühesugused, on tegelikkuses naiste ja meeste sotsiaalsed kohustused, võimalused, vastutus ja õigused jagunenud ebavõrdselt. Ühiskonnas kehtivad normid, levinud soostereotüübid ja juurdunud arusaamad soorollidest võivad viia inimeste ebavõrdse kohtlemiseni tööl, hariduses ja mujal ning piirata naiste ja meeste haridus- ja töövalikuid ning isiklikku arengut, kujutades seetõttu endast olulist takistust naiste ja meeste vahelise võrdsuse saavutamisel. Sooline ebavõrdsus hariduses ja tööturul, näiteks sooline ja vertikaalne segregatsioon ning palgalõhe ei tulene mitte meeste ja naiste erinevatest bioloogilistest võimetest, vaid traditsioonilisest ettekujutusest meestele ja naistele sobivast käitumisest ja ametitest ning soostereotüüpsetest rolliootustest.

Näiteid Eesti ühiskonnas esinevast soolisest ebavõrdsusest

  • Statistikaameti andmetel oli 2012. aasta oktoobris sooline palgalõhe 24,6%.
  • Sooline lõhe hariduses. 30–34 aastastest naistest on kõrgharidusega 50,4% ja sama vanusegrupi meestest 28,1%. Koolitee katkestanud algharidusega meeste osakaal vanusegrupis 18–24 oli 2012. aastal 14% ja naiste osakaal 7%. (Europe in figures – Eurostat yearbook)
  • Ettevõtjate hulgas oli 2011. aastal 11,4% mehi ja 5,0% naisi, arvestatuna kõigist hõivatutest. (Statistikaamet 2011)
  • 2012. aastal oli suhtelise vaesuse määr üle 65aastastel meestel 13,3% ja üle 65aastastel naistel 29,9%. (Statistikaamet 2012)
  • Eesti tööturg on sooliselt Euroopa Liidu kõige segregeeritum. 2012. aastal oli Eestis ametialade soolise segregatsiooni määr 30,9% ning majandussektorite soolise segregatsiooni määr (nn horisontaalne sooline segregatsioon) 25,2%. (Report on progress on equality between women and men in 2012)
  • Suur on naiste ja meeste oodatava eluea vahe. Statistikaameti andmetel oli meeste oodatav eluiga sünnimomendil 2011. aastal 71,16 aastat ja naiste oodatav eluiga 81,09 aastat.

Lisalugemist meeste ja naiste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus ja Eestis.

 


 

Soolise palgalõhe arvutamise valem: meestöötajate keskmine brutotunnipalk – naistöötajate keskmine brutotunnipalk / meestöötajate keskmine brutotunnipalk.

Suhtelise vaesuse määr näitab isikute osakaalu, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam.