Sooline aspekt arengukava eelnõu koostamisel

Valdkonna arengukava eelnõu olulisemad osad on järgmised:

  • hetkeolukorra analüüs, mis sisaldab valdkonna probleemide ja olemasolevate võimaluste analüüsi;
  • strateegilised eesmärgid, mis väljendavad valdkonna arengukava elluviimise perioodil taotletavat mõju ja mille saavutamine on hinnatav;
  • plaanitud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete ja tegevuste kirjeldus.

Soolist aspekti tuleb arengukava eelnõu koostamisel arvesse võtta läbivalt kogu arengukava koostamise tsükli jooksul alates olukorra analüüsimisest kuni ressursside ja juhtimissüsteemi kavandamiseni.

Et soo aspekti arvesse võtta, tuleks valdkonna arengukava eelnõu koostamisel lähtuda järgmisest tegevuskorrast.

 

1. Olukorra analüüs ja meetmete kirjeldamine

Kõigepealt on vaja välja selgitada, milline on meeste ja milline naiste olukord vastavas valdkonnas. Milliseid erinevusi esineb meeste ja naiste olukorras – kuidas jagunevad ressursid (nt raha, aeg, informatsioon), otsustusõigus, juurdepääs teenustele jmt? Kas valdkonnas esineb soolist ebavõrdsust ja mis seda põhjustab, st tuleb analüüsida olukorda soolisest aspekti arvesse võttes.

Soolise analüüsi kohta vt lähemalt “Valdkonna olukorra analüüs”.

Kui soolise ebavõrdsuse probleemid ja nende põhjustajad on tuvastatud, tuleb läbi mõelda, mida saaks ette võtta olukorra parandamiseks. Kas on vaja kavandada erimeetmeid alaesindatud või halvemas olukorras oleva sugupoole olukorra parandamiseks? Kas kavandatud tegevusi on vaja kohandada vastavaks naiste ja meeste erinevatele vajadustele? Kas meestel ja naistel on võrdsed võimalused meetmetest kasu saamiseks või on ühe soo võimalused mingil moel piiratud või kitsendatud tulenevalt nende sotsiaalsest rollist ühiskonnas?

Sobivate meetmete leidmiseks on soovitatav juba protsessi alguses konsulteerida läbiva teema eest vastutavate ministeeriumidega ning meetmete konkretiseerimise käigus ka jooksvalt.

2. Soolist aspekti arvestavate uuringute kavandamine

Kui soolise võrdõiguslikkuse edendamist takistab see, et valdkonna kohta puuduvad asjakohased soo alusel eristatud andmed, siis peavad kavandatavad meetmed sisaldama ka tegevusi, et asjakohaseid uuringuid korraldada ning andmeid koguda ja analüüsida sugude kaupa.

Näiteks tuuakse välja probleem, et eksisteeriv transpordisüsteem ehk tegelik liikumise mugavus, kiirus ja turvalisus ei vasta ühiskonna ega mitmesuguste kasutajate soovitule. Erinevatest rahvusvahelistest uuringutest on teada, et meeste ja naiste liikumisteekonnad ja ajad on erinevad, tulenevalt sellest, et nende sotsiaalsed rollid on erinevad.

Selleks, et kavandada meedet, mille eesmärk on kujundada transpordisüsteem, mis vastab paremini kasutajate (st meeste ja naiste) vajadustele, tuleks meetme tegevuste kavandamisel planeerida muuhulgas ka tegevusi selleks, et koguda soopõhist statistikat ja uurida transpordikasutajate, st meeste ja naiste tegelikke liikumisteekondi.

Konkreetsete meetmete kavandamisel, mis parandaksid liikumise mugavust, kiirust ja turvalisust, tuleb tugineda sellise uuringu tulemustele, kus on uuritud eraldi nii meeste kui ka naiste erinevaid vajadusi ja võimalusi transpordi kasutamisel ning võtta neid erinevusi meetmete kavandamisel arvesse.

3. Meetme mõju hindamine naiste ja meeste olukorrale

Enne arengukava eelnõu valmimist tehakse põhjalikum mõjude analüüs. Täpsustunud eesmärkide ja meetmete alusel hindab koostaja meetmete mõju läbivatele teemadele, sh meeste ja naiste võrdsusele, et tagada kooskõla seatud põhimõtetega. Seoste puudumine tuuakse välja selgelt ja argumenteeritult. Valdkonna arengukava ettevalmistamise käigus hinnatakse meetmete rakendamisega kaasneda võivaid olulisi mõjusid. Analüüsitakse väljapakutavate meetmete olulist potentsiaalset mõju naiste ja meeste olukorrale ja sugudevahelistele suhetele ükshaaval või komplektis (nt alaeesmärkide kaupa) või arengukava rakendamisest eeldatavasti tulenevat mõju tervikuna (üldjuhul ebapiisav). Arengukava mõjusid tuleb analüüsida nii arengukava enda kui ka rakendusplaani koosmõjus.

Soolise mõju hindamise kohta vt ka „Soolise mõju hindamine”.

Mõjude hindamise tulemuste kohta koostatakse analüüsi aruanne, mis sisaldab ka mõjude analüüsi naiste ja meeste olukorrale ja sugudevahelistele suhetele. Vt aruande struktuuri juhendmaterjali „Mõjude hindamise metoodika” lisas 4.

Kavandatavate meetmete analüüsi tulemusi arvestades koostatakse kokkuvõtlik analüüs võimalike vahendite kohta, milles võrreldakse nende tulemuslikkust, tõhusust ning olulisemaid tugevusi ja nõrkusi. Samuti määratakse kindlaks eesmärgi saavutamiseks sobivaim meede, mis ühtlasi aitab kõige paremini kaasa meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamisele ühiskonnas.

4. Eesmärkide seadmine, et saavutada naiste ja meeste võrdsus ning indikaatorite valimine tulemuste mõõtmiseks

Et mõõta valdkonna arengukava meetmete panust läbiva teema põhisuuna eesmärgi – meeste ja naiste võrdsus – saavutamisse, on kolm võimalust. Võib seada eraldi meetme, et panustada läbiva teema eesmärgi täitmisesse ja vastava indikaatori selle eesmärgi saavutamise mõõtmiseks. Teine variant on eristada põhieesmärgi täitmiseks kavandatud meetmete väljund ja tulemusindikaatorite baas- ja sihttasemed meeste ja naiste kaupa. Vajaduse korral võib võtta kasutusele eraldi indikaatori, et läbivasse teemasse panustamist hinnata.

Kui arengukava koostaja indikaatorite valimisel leiab, et teemakohaste näitajate seadmiseks ei ole vajalikke andmeid, siis on arengukava koostaja ülesanne planeerida-korraldada-hinnata ka vastavate andmete saamine, nt kui üks arengukava tegevus.

Eesmärkide seadmisest ja sootundlike indikaatorite valimisest vt lähemalt “Eesmärkide ja tulemuste planeerimine” ja “Sootundlikud indikaatorid”.