Rahvus

Inimese rahvus on oluline osa tema identiteedist, mis on seotud inimese päritolu (vanemate sünnipära) ja kultuurilise taustaga.  See, millisesse rahvusesse kuuluvaks keegi end peab, on siiski iga inimese enda otsustada. Etniline päritolu on seotud inimese kultuurilise, usundilise, hõimulise  ja keelelise kuuluvusega. Näiteks saab Eestis etniliste rühmadena vaadata setosid, romasid, Peipsiääre vanausulisi.

Eesti põhiseaduse järgi ei tohi inimestel vahet teha nende rahvuse järgi.

Võrdse kohtlemise seadus täpsustab, et üht inimest ei tohi teisega võrreldes halvemini kohelda tema rahvuse tõttu:

  • Töö saamisel, edutamisel ja kutsealale pääsemise tingimuste kehtestamisel
  • Töö- või teenuse osutamise lepingu sõlmimisel, ametisse nimetamisel või ametist vabastamisel, töötingimuste kehtestamisel, töö tasustamisel
  • Kutseõppes, karjäärinõustamisel ning ümber- ja täiendusõppel
  • Töötajate või tööandjate ühingutesse kuulumisel
  • Sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuse, sealhulgas sotsiaaltoetuse saamisel
  • Hariduses
  • Avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme kättesaadavuses

Töösuhetes ei tohi üht inimest halvemini kohelda ka tema keeleoskuse tõttu. Näiteks ei tohi nõuda tööle saamisel kõrgemat keeleoskuse taset, kui selle ametikoha täitmiseks on vaja. Samuti ei ole lubatud otsida mõnele tööle vaid emakeelena eesti keelt rääkivaid inimesi.

See, et inimest ei tohi kohelda halvemini tema rahvuse tõttu, ei tähenda Eesti seaduste järgi aga seda, et kõik samad õigused laieneksid ka eri riikide kodanikele. Ehk rahvuse tõttu diskrimineerimise keeld ei tähenda ühtlasi ka kodakondsuse tõttu diskrimineerimise keeldu.

Näiteid otsese diskrimineerimise kohta
Näiteid kaudse diskrimineerimise kohta
Rahvuse tõttu ahistamine
Mis ei ole rahvuse tõttu diskrimineerimine?
Kelle poole pöörduda?