Puude tõttu ahistamine

Ebavõrdne kohtlemine on ka see, kui inimest halvustatakse või kiusatakse seetõttu, et ta on puudega. Selline käitumine – olgu tahtlik või tahtmatu – on puude tõttu ahistamine ning see ei ole lubatud. Ahistamine on sageli tingitud negatiivsetest eelarvamustest puudega inimeste kohta, mis kantakse üle konkreetsele inimesele.

Näiteks on ahistav see, kui liikumisraskusega mehele öeldakse: „Kellel janu, sellel jalad!“ kui ta palub vallavalitsusest abi, et arstile pääseda.

Ahistamine on:

  • inimesele soovimatu käitumine
  • alandab tema väärikust
  • loob häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna.

Ahistamist puudutavate juhtumite puhul on probleemiks tõendamine. Vaid kannatanu ütlustest võib jääda väheks. Seepärast on oluline, et kannatanu märgiks juhtunu kuupäevaliselt ja kellaajaliselt üles. Kui toimuvat juhtuvad pealt nägema teised isikud, siis peaks ka selle igaks juhuks üles märkima, sest selliste situatsioonide korral võivad oluliseks tõendiks olla just pealtnägijate ütlused.

Kui ahistamine toimub töökeskkonnas, siis on soovitav pöörduda kõigepealt oma tööandja poole, kes peab tagama selle, et ahistamine lõpetataks. Samuti peab ta hoolitsema selle eest, et kannatanu ja teised töötajad oleksid sellise käitumise eest edaspidi kaitstud. Kui tööandja ei võta ahistamise suhtes midagi ette või on ise ahistaja, siis võib pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole.