Puue

Arusaamad sellest, mis on puue ja kes on puudega inimene, on erinevatel aegadel olnud erinevad. Tänapäeval on valdavaks saanud lähenemine, mille järgi ei ole puue üksiku inimese terviseprobleem, vaid puue ja selle tajumine sõltub samavõrd inimest ümbritsevast keskkonnast. Ühistransport, hooned ja nende sisustus võivad puudega inimesel aidata iseseisvalt hakkama saada või vastupidi, olla igapäevaelus suures takistuseks ning tekitada lõhe puudega inimese ja teiste inimeste võimaluste vahele.

Seepärast on ka Eesti seadused pannud riigile kohustuse luua võimalused, et puudega inimene saaks ühiskonnas võimalikult iseseisvalt osaleda. Puuetega inimeste võrdne kohtlemine tähendabki seda, et võrdsete võimaluste loomiseks tuleb astuda samme.

Eestis on kasutusel erinevaid puude määratlusi.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse (§ 2, lõige 1) järgi on puue

inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.

Võrdse kohtlemise seadus määratleb puude kui

inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde, millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus mõju igapäevatoimingute sooritamisele.

Puudega inimesel on õigus võrdsele kohtlemisele hoolimata sellest, kas tal on määratud puue või ei ole. Samuti ei tohi ebavõrdselt kohelda inimest, kes hooldab puudega last või teist pereliiget.

Millised seadused kaitsevad puuetega inimesi ebavõrdse kohtlemise eest?
Ebavõrdse kohtlemise näiteid
Võrdsete võimaluste loomine
Puude tõttu ahistamine
Kelle poole pöörduda?
Tasub teada