Nahavärvuse tõttu ahistamine

Diskrimineerimiseks peetakse ka seda, kui inimest halvustatakse või kiusatakse tema nahavärvuse tõttu. Selline käitumine ei pruugi olla tahtlik, kuid see pole seetõttu vähem solvav ega aktsepteeritav. Ahistamise puhul ongi oluline asjaolu, kuidas mõistab ja tajub olukorda sellega kokku puutuv inimene ise. Ahistamine on sageli tingitud negatiivsetest eelarvamustest enamusest teistsuguse nahavärviga inimeste kohta. Ahistamine võib leida aset ka siis, kui kedagi arvatakse tema välimuse põhjal kuuluvat teatud päritoluga inimeste hulka.

Ahistamine on:

  • inimesele soovimatu käitumine
  • alandab tema väärikust
  • loob häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna.

Ahistamine on näiteks mustanahalise inimese kutsumine neegriks ja tema kuuldes rassistlike naljade tegemine.

Ahistamist puudutavate juhtumite puhul on probleemiks tõendamine. Vaid kannatanu ütlustest võib jääda väheks. Seepärast on oluline, et kannatanu märgiks juhtunu kuupäevaliselt ja kellaajaliselt üles. Kui toimuvat juhtuvad pealt nägema teised isikud, siis peaks ka selle igaks juhuks üles märkima, sest selliste situatsioonide korral võivad oluliseks tõendiks olla just pealtnägijate ütlused.

Kui ahistamine toimub töökeskkonnas, siis on soovitav pöörduda kõigepealt oma tööandja poole, kes peab tagama selle, et ahistamine lõpetataks. Samuti peab ta hoolitsema selle eest, et kannatanu ja teised töötajad oleksid sellise käitumise eest edaspidi kaitstud. Kui tööandja ei võta ahistamise suhtes midagi ette või on ise ahistaja, siis võib pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole.