Millal volinik ei saa aidata?

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsioon on loodud, et aidata inimestel kaitsta oma õigusi ja hoida ära mistahes diskrimineerimist. Volinik seisab selle eest, et naistel ja meestel oleks kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused ja võimalused.

Võrdõigusvoliniku poole võib pöörduda igaüks, kes kahtlustab, et teda on diskrimineeritud tema soo, rahvuse, nahavärvuse, usundi, veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu. Voliniku pädevus on määratletud soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seadusega. Seega ei saa volinik tegeleda pöördumistega ega aidata küsimustes, mis ei ole seadusega ette kirjutatud. Näiteks kui kahtlustad, et sind on diskrimineeritud mõnel muul põhjusel (nt kodakondsus või välimus), ei saa volinik aidata.

Järgmistes küsimustes ei saa volinik aidata, pöörduma peaks viidatud asutuse poole:

  • Volinik ei anna arvamust diskrimineerimise toimumise kohta, kui menetlust on alustanud või selle läbi viinud õiguskantsler, töövaidluskomisjon või kohus. Kui volinik on samas küsimuses juba arvamuse andnud, siis uut arvamust ei anta.
  • Kui sind häirib soolisi stereotüüpe kasutav või ühte sugupoolt halvustav või alandav reklaam, tuleb pöörduda Tarbijakaitseametisse.
  • Ajakirjanduses ja meedias kirjutatu kohta saab esitada avalduse Pressinõukogusse. Volinikul puudub võimalus korrale kutsuda ajakirjanikku või arvamuse avaldajat, kes halvustab ühte sugupoolt või vähemuste esindajaid.
  •  Avalikes debattides, trükisõnas või mujal välja öeldud halvustavate seisukohtade puhul vähemuste, naiste või  meeste kohta saab pöörduda kas seisukoha väljendaja või seisukoha vahendaja poole. Sõna- ja mõttevabadus on põhiõigused, volinikul puuduvad volitused inimeste seisukohti kritiseerida.
    Kui tegemist on vihakõnega (rassistlikud, antisemitistlikud või homofoobsed väljaütlemised), tuleb pöörduda politseisse. Eesti LGBT Ühing kogub samuti informatsiooni ning vihjeid vihakõnede ja -kuritegude kohta.
  • Kui sinu suhtes on kasutatud seksuaalset vägivalda, tuleb esitada kaebus politseile või helistada telefonil 112. Juhul kui sind on seksuaalselt või sooliselt ahistatud, pöördu võrdõigusvoliniku poole diskrimineerimise tuvastamiseks.
  • Kui sind kiusatakse töökohal ning see ei ole seotud sinu soo, lapsevanemaks olemise, rahvuse, vanuse, puude või muu võrdse kohtlemise seadusega kaitstud tunnusega, tuleks kõigepealt rääkida Tööinspektsiooni juristiga. Töövaidlusi lahendavad töövaidluskomisjonid.
  • Abielu lahutamise, vara jagamise ning laste hooldusõiguse ja elatise maksmise küsimused ei ole voliniku pädevuses. Vaidlused lahendatakse tsiviilkorras kohtusMTÜ Lastekaitse Liit koostöös Eesti Advokatuuriga nõustab perekonnaõigust puudutavates küsimustes. Nõustamisele pääseb eelregistreerimisega telefonil 631 11 28.
  • Lähisuhte vägivallaga seotud kaebustega tuleks kindlasti pöörduda politseisse. Psühholoogilist abi saab ohvriabist.
  • Kui liikumispuudega inimene ei pääse avalikule rajatisele või hoonesse, tuleks pöörduda linna või valla valitsusse või Tehnilise Järelvalve Ameti poole.
  • Kui leiate, et ametnik, avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik juriidiline isik või ametiasutus rikub sinu põhiseaduslikke vabadusi või õigusi, kohtleb sind seaduse või hea halduse tava vastaselt (näiteks on ebaviisakas, ebaõiglane, viivitab vastamisega või on jätnud vastamata, annab puudulikku teavet või valeteavet), saate pöörduda õiguskantsleri poole avaldusega asutuse või ametniku tegevuse kontrollimiseks.
  • Vangid saavad oma õigusi kaitsta vaidemenetluses. Kui vaidlustatakse otsust või toimingut, mille tegi vanglatöötaja, tuleb pöörduda vangla juhtkonna poole. Kui otsuse või toimingu on teinud või jätnud tegemata vangla direktor, tuleb pöörduda Justiitsministeeriumisse. Alles pärast vaidemenetluse läbimist on vangil õigus pöörduda halduskohtusse.