Voliniku pädevus

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on sõltumatu asjatundja, kes tegutseb võrdse kohtlemise ja naiste-meeste võrdõiguslikkuse edendamise nimel. Üks olulisemaid voliniku ülesandeid on nõustada ja aidata inimesi, kes kahtlustavad, et neid on diskrimineeritud.

Võrdõigusvoliniku pädevus on sätestatud võrdse kohtlemise seaduse neljanda peatüki paragrahvis 16.

Abi diskrimineerimise vastu
Seaduste täitmise järelvalve ja tõlgendamine
Võrdõiguslikkuse edendamine
Õigusteadlikkuse tõstmine
Uuringud

Abi diskrimineerimise vastu

Võrdõigusvoliniku kantseleisse võib pöörduda inimene, kes kahtlustab, et teda on diskrimineeritud tema

Voliniku poole pöördumine ja õigusnõu saamine on kõigile tasuta.

Voliniku kantselei annab tasuta õigusnõu selle kohta, millised on inimeste õigused ning kuidas peab soolise võrdõiguslikkuse seadust ning võrdse kohtlemise seadust rakendama. Samuti selgitatakse, kuhu oma õiguste kaitseks pöörduda. Volinik abistab inimesi ka diskrimineerimist käsitlevate kaebuste ja hagide esitamisel kohtusse või töövaidluskomisjoni. Volinikul on õigus alustada nii omal initsiatiivil kui ka kaebuse pinnalt uurimist, mille tulemusena valmib arvamus, kas toimunud on diskrimineerimine.

Voliniku arvamus on vaidluse pooltele küll õiguslikult mittesiduv, kuid menetluse käigus kogutakse tõendeid ning arvamus annab avaldajale infot, kas on põhjust pöörduda kohtusse või töövaidluskomisjoni. Samuti annab volinik sellekohast nõu ka ilma uurimismenetlust läbi viimata.
Voliniku võimuses ei ole teha ettekirjutusi ega määrata trahve. Volinik ei saa mõista kannatanule välja hüvitist tekkinud kahju eest. Hüvitise saab välja mõista kohus või töövaidluskomisjon.

Seaduste täitmise järelvalve ja tõlgendamine

Võrdõigusvoliniku ülesanne on jälgida, kuidas järgitakse ühiskonnas soolise võrdõiguslikkuse seaduse ning võrdse kohtlemise seaduse nõudeid. Volinik annab nii riigi- kui ka kohaliku omavalitsuse asutustele nõu selles, kuidas soolise võrdõiguslikkuse seadust ja võrdse kohtlemise seadust rakendada.

Voliniku ülesandeks on ka uurida, kuidas mõjutavad õigusaktid naisi ja mehi ning võrdse kohtlemise seadusega kaitstud erinevaid vähemusgruppe. Ükski õigusakt ei tohi põlistada ega teravdada juba olemasolevat ebavõrdsust, vaid vastupidi, peab aitama kaasa ebaõigluse vähendamisele. Võrdõigusvolinik võib teha valitsusele ja kohaliku omavalitsuse üksustele ettepanekuid õigusakte muuta, et need ei asetaks ühtki ühiskonnagruppi teistest halvemasse olukorda.

Seadused ja muud inimeste elu puudutavad poliitilised otsused peaksid aitama kaasa sellele, et kõik inimesed – sõltumata oma soost, rahvusest, rassist, nahavärvusest, usutunnistusest, veendumustest, vanusest, puudest või seksuaalsest sättumusest – saaksid samaväärselt osa avalikest teenustest ja hüvedest, neil oleksid võrdsed võimalused osaleda ühiskonnaelus, sh poliitikas ning neil oleks vabadus ennast igakülgselt teostada.

Võrdõiguslikkuse edendamine

Selleks, et saavutada kõigi ühiskonnaliikmete võrdõiguslikkust, ei piisa üksnes diskrimineerimise keelustamisest. Volinik püüdleb oma tegevuses selle poole, et poliitikakujundajad oskaksid märgata ühiskonnas esinevat ebavõrdsust ja vähendaksid oma tegevusega nii sugudevahelisi lõhesid kui ka vähemusgruppidele osakslangevat ebaõiglust. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi ongi soolise võrdõiguslikkuse edendamine riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste kohustus. Samuti tuleb silmas pidada vajadust edendada võrdset kohtlemist. Võrdõigusvolinik annab riigiasutustele nõu, kuidas võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist edendada. Võrdõiguslikkuse edendamiseks teeb võrdõigusvolinik koostööd ka kodanikuühendustega.

Õigusteadlikkuse tõstmine

Võrdõigusvolinik tegutseb selle nimel, et iga inimene ja ka laiem avalikkus teaks soolise võrdõiguslikkuse seaduses ja võrdse kohtlemise seaduses kirja pandud õigusi ja kohustusi. Kui inimesed oma õigusi teavad, saavad nad neid hõlpsamini kaitsta ning ei lähe ka ise seadusega vastuollu. Poliitikakujundajad ja tööandjad peavad aga võrdõiguslikkuse edendamiseks mõistma, mida see tähendab.

Uuringud

Hindamaks seda, kas kõik sotsiaalsed grupid on ühiskonnas võrdses olukorras või mitte, on vaja koguda ja analüüsida andmeid. Võrdõigusvolinik näeb oma ülesandena aidata kaasa selliste uuringute elluviimisele, mis analüüsivad seda, millised ühiskonnagrupid on halvemas olukorras ja mis on selle põhjuseks. Põhjalike teadmiste pinnalt saab välja töötada sellist poliitikat, mis võimaldaks võidelda tõhusamalt ebaõigluse vastu.

     

Jaga ja salvesta:

  • Facebook
  • Twitter
  • LinkedIn
  • Email
  • Print
  • Add to favorites