Võrdõiguslikkuse mõõtmise mudel

Võrdõigusvolinik seisab võrdsema, õiglasema ja õigusi austava ühiskonna eest. Selleks et nõustada valitsust ja teisi kohustatud isikuid, kuidas järgida võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendada sugude võrdsust, on vajalik omada põhjalikku ülevaadet erinevatesse elanikkonnagruppidesse kuuluvate inimeste olukorrast ja võimalustest. Näiteks: millises positsioonis on Eesti tööturul vene keelt emakeelena kõnelev naine? Millised on üle 50aastase mehe tervisenäitajad ning juurdepääs arstiabile? Kui edukas saab olla puudega noore koolitee Eesti haridussüsteemis? Soov mõõta erinevate karakteristikatega inimeste olukorda ja heaolu Eesti ühiskonnas lähtub eeldusest, et kuulumine teatud sotsiaalsesse gruppi mõjutab oluliselt inimese võimalusi saavutada edu ning kujundada oma elu.

Naiste ja meeste ehk soogruppide erinevust heaolus, edu saavutamises, võimalustes ja ressursside jagunemises jms on Eestis hinnatud ja analüüsitud väga erinevate uuringutega. Samuti annavad Statistikaameti perioodiliselt kogutavad ja analüüsitavad andmed teatud pildi erinevate vanusegruppide, puudega või osalise töövõimega inimeste ning erinevate rahvusgruppide olukorrast erinevates eluvaldkondades. Uuringud on aga üldjuhul ühekordsed, metoodikad erinevad ning ajas võrreldavat ühiskonna võrdõiguslikkuse mõõtmist Eestis hetkel ei toimu.

Võrdõigusvolinik töötab 2015. aastal välja metoodika, mida kasutada perioodiliseks võrdõiguslikkuse ja ebavõrdsuste mõõtmiseks. Mõõtmismudel peab näitama erinevatesse elanikkonnagruppidesse kuuluvate inimeste olukorda, võimalikku mahajäämust, heaolu, juurdepääsu erinevatele hüvedele ja teenustele ning edu saavutamise võimalusi. Kavandatava mudeli teoreetiliseks eeskujuks on Ühendkuningriigi võrdõigusorgani Equality and Human Rights Commissioni väljatöötatud võrdõiguslikkuse mõõtmise raamistik ning sellest väljakasvanud uuring “How fair is Britain?”.

Mudel kujuneb statistiliste näitajate nimekirjast, mis on liigitatud erinevate eluvaldkondade kaupa (haridus, töö, tervis jne). Analüüsitavad andmed ning analüüsi järeldused tuuakse välja järgmiste gruppide kaupa: naised ja mehed ning transsoolised inimesed, erinevad vanusegrupid, puuetega inimesed, seksuaalvähemused, vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed ja teised rahvusvähemused.

Mudel töötatakse välja riigihanke korras.

Mudeli väljatöötamist rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.

Norway Grants

     

Jaga ja salvesta:

  • Facebook
  • Twitter
  • LinkedIn
  • Email
  • Print
  • Add to favorites